Eesti talv on väga tujukas!
Meie kliimas tähendab talv pidevat külmema-soojema ilma vaheldumist, kord võib lumi olla märg ja kleepuv, siis jälle kohev ja kerge ning ilmamuutused tulevad üleöö.
Lumerohkel talvel on vaja aiateed lumevabana hoida, siis kindlasti tekib küsimus: kas peenardele tohib lund ladustada?
Enamikule püsililledele ei tee paksem lumekiht midagi halba, sest paljud püsikud ja kõrrelised kasvatavad igal kevadel uue maapealse osa, mis sügisel koltub ja sureb. Samas on hulk taimi, keda rasked lumehunnikud kahjustavad.
Üldse ei tohiks lumehunnikuid kuhjata madalatele okaspõõsastele, kiviktaimlataimedele ja vormi pügatud puudele-põõsastele. Tihenenud paksu lume all tekib igihaljastel rohttaimedel, eriti kiviktaimla padjanditel, õhupuudus ning nad võivad hukkuda.
Kohev lumi vajub aja jooksul ja temperatuurimuutuste mõjul kokku ja muutub raskeks. Seetõttu võivad ka vastupidavamad taimed olla kevade saabudes lamandunud, murdunud või liigniiskusest kahjustunud.
Lumi koguneb puude ja põõsaste okstele ning seda võib korraga sadada liigagi palju. Enim kahju saavad siis vormi pügatud igihaljad puud ja põõsad. Väga ohtlik on sadu, mis algab sulaga, kuid õhtul või öösel ilma külmenedes kleepub okstele. Nii kannavad taimed pikka aega liigset raskust, mis koolutab oksad laiali või murrab katki.
Väiksemaid okaspuid saab lumest vabastada neid kergelt raputades. Seda tuleb aga teha ettevaatlikult, et külmaga rabedaks muutunud oksad ei murduks.
