Päeva- ja siilkübaratel on ilusad karikakralaadsed õied, mis hakkavad õitsema suve teises pooles. Meie koduaedades on levinud peamiselt kollased liigid ning viimasel ajal ka punane päevakübar ehk siilkübar.
Päeva- ja siilkübaraid paljundatakse kevadeti taimede jagamisega või nendest juurepistikute tegemisega. Seemned külvatakse kevadel mulda, kui temperatuur on +13C ja rohkem. Seemned idanevad reeglina probleemideta.
Lilleõite südamik on üsna jäik ja meenutab nii oma kujult kui ka värvilt väikest käbi. Päevakübarate õied on enamjaolt kollastes ja oranžides toonides, siilkübarate omad aga roosades ja punastes.
Nad armastavad päikest ja viljakat mulda. Pigem võiks pinnas pisut niiskem olla, kui ülemäära kuiv. Nad taluvad hästi ka savist mulda. Mõningane vari ei sega nende õitsemist. Õitsevad juulist septembrini.
Kasutatakse looduslikes aedades, püsilillepeenardes, ääristaimena, aiavaasides. Head naabrid on kõrrelised, kõrged kukeharjad, anemoonid, salveid jne. Nad on suurepärased lõikelilled, mis säilivad vaasis kaua ilusatena ega vaju tänu tugevale varrele longu.
Sügisel lõigatakse kogu koltunud puhmik maapinna lähedalt maha.